12.02

Täiega öö on. Mul pole üldse und. Viimasel ajal on mu hinge hullult üks teema närinud. Tegelikult on see olnud üks mu suurimaid südamevalusid peaagu terve elu, aga viimaselajal olen üritanud sellega tohutult tegeleda. Nimelt, mis teha siis, kui inimesed ,keda armastad,kes on Sulle tähtsad teevad Sulle ühel või Teisel moel kas siis tahtlikult või tahtmatult haiget. Mida teha siis, kui tunned pidevat kurbust selle üle palju Sina välja annad ja kui vähe vastu saad? Mida teha siis , kui tunned, et Sind ei väärtustata piisavalt? Kui keegi minult neid küsimusi küsiks oleks nõu andmine käkitegu, ise aga selle praktiseerimine on nii kuradima raske!
Üha enam olen üritanud endale viimasel ajal selgeks teha, et ükskõik, mis Sulle ei tehta, armasta ikka, hooli ikka, anna ikka ja ole alati hea! Sest viha on maailmas niigi palju. Kui siis ainuke mida teha võib enda kaitsmiseks paari rituaali( ei hakka neid rääkima, kes soovib teada täpsemalt võib mulle kirjutada) kasutada. Kõige lihtsam on muidugi ennast natukene eraldada, ma ei mõtle selle all ignoreerimist ja igalt poolt kustutamist ja suhtlemise lõpetamist , vaid seda, et teedomi asju ja lased sel inimesel, kes mingil põhjusel teeb asju, mida võib-olla hiljem kahetseb natukene olla ja settida. Võib-olla on ka temal millegi pärast raske aeg.
Jah, ma tean, et see on isegi natukene naiivne suhtumine ,et alati üritan näha kõigi inimeste valu ja seda, mis on selle halva käitumise taga.Ma nagu ei suuda uskuda mitte kunagi, et keegi lihtsalt niisama tahaks oma lähedasele inimesele haiget teha.

Hästi raske on nendel hetkedel hoida ennast tagasi, et mitte samaga vastata ja nö bitchimist vältida, sest tegelikult vihkan ma seda ülekõige - seda tagasi tegemist. See on täiesti ebavajalik. Teise asjana ei meeldimulle kohe üldse taga rääkimine. Ma olen ise võib-olla liiga avatud inimene ja olen liiga palju nõus asju läbi "nämmutama" , aga ma arvan , et suhtlus ongi kõige alus. RÄÄKIGE!! Kui miski häirib, siis ärge hoidke seda enda sisse!
Ma ei tea tegelikult ise ka enam , et kuhu ma selle pika jutuga jõuda tahtsin, ehk võib-olla tahtsingi ennast veenda, et ma ei laskuks jälle sinna tasemele, kus muutun vastikuks kellegi vastu , sest tema on mulle mingil moel haiget teinud. Lihtsalt ütlen , palun valige alati ja mõelge tuhat kord enne kuidas endale kalli inimesega käitute . Alati tuleb mõelda, kas ise tahaks selles olukorras olla.
Loen hetkel raamatut "Armastuse 5 keelt". See on küll armusuhete kohta, kuid leian, et see leiaks kenasti rakendust ka sõprussuhetes. Iga inimene tunneb , et teda armastatakse erinevalt. Üritage aru saada , mis on Teie lähedaste inimeste armastuse keel ja ma arvan, et kui käitute iga inimesega erinevalt, lähenete Talle just nii, nagu tema seda ootaks( ja tunneks end armastatuna) , siis on ka kõik suhted täis harmooniat ja rõõmu!
Ma loodan, et suudate vähem vihata ja õelad olla ja tuletage endale ALATI meelde, et viha ei kustuta vihaga, vaid armastusega - been there alot , done that even more!

Taustaks käib mul mu läbi aegade lemmiklugu :